Sissejuhatus
Eestis on viimaste aastate jooksul koostatud mitmeid liiklusohutuse, liikluskasvatuse, liikluskorralduse ja liiklejate koolitamise arengukavasid. Käesoleva uuendusmudeli eesmärk ei ole olemasoleva asendamine ega süsteemi ümberlükkamine.
Käesolevaga pakutakse välja pädevuspõhine uuendusmudel, mille eesmärk on tugevdada olemasolevat süsteemi, siduda omavahel haridus, koolitus, liiklusohutus, teadus, järelevalve ja kutsealane pädevus ning luua ühtne pädevusraamistik kogu liikluskeskkonnale.
Põhimõte on lihtne:
Liiklusohutust ei saavutata üksnes reeglite, kontrolli ja karistustega. Liiklusohutus saavutatakse pädevuse, vastutuse ja järjepideva arenguga saades aru kuidas meile omane ühiskond muutub.
1. Probleemi kirjeldus
Eesti liiklusvaldkonnas esineb jätkuvalt mitmeid süsteemseid väljakutseid:
- liiklejate ellusuhtumine, käitumine ja reeglitest arusaamine on muutunud;
- liikluskultuur on ebaühtlane ja ohutunne on puudulik;
- riskikäitumine on jätkuvalt oluline liiklusohutuse probleem;
- erinevate liiklejagruppide koostegevus ühises liikluskeskkonnas on reguleeritud eraldiseisvate süsteemidena;
- liikluskasvatuse ja täiendõppe alane tegevus on madal ja terviklikkus piiritletud;
- koolitajate, hindajate ja spetsialistide pädevuse hindamine ei ole ühtlustatud;
- puudub terviklik elukaare-põhine liikluspädevuse mudel;
- praktilise valdkonnakogemuse roll ei ole alati piisavalt väärtustatud.
Probleemi keskmes ei ole need liiklejaid, kes järgivad reegleid ja tegutsevad vastutustundlikult.
Suurim väljakutse on nende liiklejatega tegelemine, kelle käitumist iseloomustab:
- teadlik riskide võtmine ja ohutunde puudumine;
- agressiivsus ja selle väljaelamine liikluses osalemisel;
- üleolev suhtumine teistesse liiklejatesse;
- vähene vastutustunne;
- korduv rikkumiskäitumine.
2. Uuendusmudeli eesmärk
Luua Eesti liiklusvaldkonnale ühtne pädevuspõhine raamistik, mis:
- toetab olemasolevaid arengukavasid;
- ühendab hariduse, koolituse, teaduse ja praktika;
- tõstab liiklusvaldkonna spetsialistide kvaliteeti;
- loob süsteemse atesteerimise ja täiendkoolituse mudeli;
- aitab vähendada riskikäitumist;
- tugevdab liiklusohutuse kultuuri.
3. Elukaare-põhine liikluspädevuse mudel
Liikluspädevuse kujundamine peab algama lapsepõlvest ning jätkuma kogu elu jooksul.
Mudeli etapid:
- jalakäija;
- jalgrattur;
- kergliikleja;
- mopeedijuht;
- mootorrattur;
- B-kategooria juht;
- BE-kategooria juht;
- C/CE kategooria juht;
- D kategooria juht;
- traktorijuht;
- tõstukijuht ja siselogistika operaator;
- kutseline juht;
- koolitaja;
- koolitajate koolitaja;
- liiklusvaldkonna ekspert.
Iga etapp peab toetama järgmise etapi kujunemist.
4. Pädevuspõhine juhtimis- ja ametikohtade mudel
Pädevus peab olema ametikoha täitmise keskne alus.
Ametikoha täitmisel tuleb hinnata:
Praktilist kogemust
Isik peab olema reaalselt töötanud ja omama kogemust vastavas valdkonnas.
Pelgalt juhtimiskogemus ei ole piisav.
Teoreetilist pädevust
Isik peab tundma:
- õigusraamistikku;
- liiklusohutuse põhimõtteid;
- riskijuhtimist;
- inimeste kui erinevate liiklejate käitumist;
- koolitusmetoodikat.
Juhiomadusi
Juhtivatel ametikohtadel tuleb hinnata:
- otsustusvõimet;
- vastutust;
- eetilisust;
- koostööoskust;
- strateegilist mõtlemist.
Põhimõte:
Hea juht peab olema nii juht kui ka praktik.
5. Atesteerimise süsteem
Atesteerimine peab olema regulaarne ja sõltumatu.
Atesteerimine hõlmab:
- koolitajaid;
- koolitajate koolitajaid;
- eksamineerijaid;
- liiklusspetsialiste;
- liiklusohutuse eksperte;
- juhtivatel ametikohtadel töötavaid isikuid.
Hindamise komponendid:
- dokumentide audit;
- praktilise kogemuse hindamine;
- juhtumianalüüs (tähendab reaalse või reaalsusele väga lähedase olukorra analüüsimist) Eesmärk ei ole kontrollida, kas inimene teab seaduse paragrahve peast, vaid hinnata:
- probleemide märkamist;
- põhjuste leidmist;
- riskide hindamist;
- lahendusvõimaluste leidmist;
- argumenteerimisoskust.
- otsustusvõime hindamine, hinnatakse inimese võimet teha otsuseid:
- puuduliku info korral;
- ajasurve all;
- konfliktolukorras;
- riskide olemasolul.
- olukordade lahendamine ehk praktiline probleemilahendus:
- Eesmärk on hinnata:
- inimese käitumist;
- koostöövõimet;
- suhtlemisoskust.
6. Täiendkoolituse süsteem
Pädevus ei ole ühekordne saavutus.
Kõik liiklusvaldkonna spetsialistid peavad läbima regulaarseid täiendkoolitusi.
Täiendkoolituse valdkonnad:
- uued regulatsioonid;
- tehnoloogilised lahendused;
- liikluskäitumise uuringud;
- riskikäitumise ennetamine;
- konfliktide lahendamine;
- õpetamismetoodika;
- hindamismeetodid.
Soovituslik tsükkel:
iga 2–3 aasta järel.
7. Riskikäitumise ja korduvrikkujate programm
Liiklusohutuse parandamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu kõrge riskiga liiklejatele.
Meetmed:
- ümberõppekursused;
- liikluskäitumise analüüs;
- käitumise muutmise programmid;
- psühholoogilised koolitused;
- simulatsioonid;
- individuaalsed arenguplaanid.
Karistamine üksi ei pruugi muuta käitumist.
Vajalik on mõjutada hoiakuid ja otsustusprotsesse.
8. Teadus, kõrgharidus ja akadeemiline koostöö
Liiklusohutus on interdistsiplinaarne valdkond.
See ühendab:
- tehnika;
- psühholoogia;
- pedagoogika;
- käitumisteaduse;
- õiguse;
- logistika;
- terviseteadused;
- riskijuhtimise.
Seetõttu tuleb tugevdada koostööd ülikoolidega.
Koostöö eesmärgid:
- teaduspõhisus;
- õppekavade arendamine;
- uuringud;
- koolitajate ettevalmistus;
- ühised sertifikaadid;
- pädevuse hindamise metoodikad.
9. Pädevusvõrgustiku mudel
Liiklusohutuse areng ei tohi sõltuda ühest organisatsioonist.
Vajalik on koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad:
- riigiasutused;
- kohalikud omavalitsused;
- haridusasutused;
- ülikoolid;
- koolituskeskused;
- tööandjad;
- eksperdid;
- erialaliidud.
Eesmärk on luua ühine kvaliteedistandard ja ühine pädevusraamistik.
10. Uuendusmudeli põhimõtted
- Liiklusohutus algab liikluskasvatusest.
- Pädevus on olulisem kui ametinimetus.
- Juht peab olema valdkonna praktik.
- Pädevust tuleb regulaarselt tõendada.
- Riskikäitumisele tuleb reageerida sihipäraselt.
- Liikluspädevus kujuneb kogu elu jooksul.
- Teadus ja praktika peavad toimima koos.
- Süsteemi arendatakse koostöös, mitte vastandumise kaudu.
Lõppjäreldus
Eesti liiklusohutuse järgmine arenguetapp ei seisne uue paralleelsüsteemi loomises.
Järgmine arenguetapp seisneb olemasoleva süsteemi täiendamises ühtse pädevuspõhise raamistikuga, mis lähtub inimeste ehk liiklejate kaasaja arusaamadest ja ühendab liikluskasvatuse, koolituse, teaduse, praktika, atesteerimise ja pideva professionaalse arengu.
Eesmärk on kujundada riiklik süsteemne tegevus, kus pädevus, vastutus ja koostöö täiendavad liiklusreegleid, kus liiklusohutuse tagamine tugineb muuhulgas ka füüsikareeglitele ning põhineb teadmistel, oskustel, kogemustel ja millega luuakse ühises liikluskeskkonnas erinevate liiklejategruppide koosliiklemisel vastastikust austust.
Kujundada liikluskeskkond, kus liikluskorraldus, koolitus ja regulatsioonid on ajakohased, arusaadavad ning toetavad ohutut ja vastutustundlikku liiklemist.
Moto:
“Me ei paranda süsteemi ainult reeglitega – me ehitame pädevust.”
“Ära võitle süsteemiga – aita süsteemil paremaks saada.”
Koostas: Aare Siir, õigusteaduse magister