Mobiilsete ja statsionaarsete kiiruskaamerate kasutamise õiguspärasus
Liiklusohutuse tagamine on oluline avalik eesmärk, kuid kiiruseületamiste tuvastamine peab toimuma kooskõlas õigusriigi, läbipaistva menetluse ja isikute põhiõiguste kaitse põhimõtetega.
Kiiruskaamera on olemuslikult rikkumise tuvastamise tehniline vahend. Sellise vahendi kasutamine liikluskorralduses peab olema eelnevalt tähistatud vastava hoiatava liiklusmärgiga, et tagada menetluse läbipaistvus, õiguspärane ootus ja liiklejate võrdne kohtlemine. Liiklusjärelevalve eesmärk peab olema rikkumiste ennetamine, mitte varjatult rikkumiste fikseerimine seda karistamise eesmärgil.
Kiiruskaamera kasutamisel peab olema igal ajal kontrollitav:
- kas mõõteseade oli nõuetekohaselt taadeldud,
- kas seade oli mõõtmise hetkel töökorras,
- kas seade oli seadistatud vastavalt konkreetsele liikluskorraldusele ja kehtivale kiiruspiirangule,
- kas mõõtmistulemuste aluseks olevad andmed on säilinud ning tagasiulatuvalt kontrollitavad.
Lisaks peab kogu menetlus olema sõltumatult kontrollitav. Välistatud peab olema olukord, kus rikkumiste menetlemine või kustutamine sõltub andmete töötleja subjektiivsest otsusest või meelevaldsest tegevusest.
Avalikkusel peab olema kindlus, et rikkumiste andmeid ei kustutata valikuliselt ega kohelda erinevaid isikuid ebavõrdselt. See põhimõte puudutab võrdselt nii mobiilseid kui ka statsionaarseid kiiruskaameraid.
Kiiruskaamera ise ei ole formaalselt jälitusvahend kuid täna esineb märgistamata automaatse kiirusjärelevalve tegevuses sisuliselt mitmeid jälitustegevusele iseloomulikke tunnuseid — varjatus, isikule teadmata andmekogumine, automaatne rikkumise fikseerimine seda hilisema karistamine eesmärgil.
Selliste põhimõtete kasutamine väärteomenetluses eesmärgiga trahvida ei ole kooskõlas õiguspärase menetluse, proportsionaalsuse ja õigusriigi põhimõtetega.
Õigusriigis peab riik rikkumiste tuvastamisel kasutama meetodeid, mis on:
- läbipaistvad,
- etteaimatavad,
- kontrollitavad,
- sõltumatult auditeeritavad,
- ning suunatud eelkõige liiklusohutuse ennetavale tagamisele.
Mobiilse kiiruskaamera kasutamine ilma eelneva märgistuseta on lubatud kui sellele ei järgne trahvi.
Tänane praktiline tegevus märgistamata automaatne kiiruse mõõtmine vastab sisuliselt jälitustegevusele omastele tunnustele — varjatust, isikule teadmata andmekogumist ja automaatset rikkumise fikseerimist väärteomenetluses seda karistamise eesmärgil.
Selliste meetodite kasutamine väärteomenetluses tõstatab küsimuse nende kooskõlast õiguspärase menetluse, proportsionaalsuse ja õigusriigi põhimõtetega.
Iga riikliku tegevuse kohta peab olema väga tugev ja juriidiliselt korrektne argumentatsioon.
Kokkuvõtvalt ei pea olema seaduses otseseid keeldusid ega lubatavust väljendatud selles, kas politsei võib või ei või kiiruskaamera või muu vahendi salvestusi väärteomenetluses trahvi tegemiseks kasutada juhul kui rikkumine on tuvastatud ilma eelneva märgistuseta või hajuva üldise märgistusega.
Sellise tegevuse ja mõtteviisi lubamatus tuleneb Eesti kui õigusriigi põhimõtetest, karistusõiguse põhimõtetest mis peab tagama isikutele õiguskindluse ja õiguspärase ootuse.
Ametkondi esindavad õigustatud ja kohustatud isikud ei saa asuda enda huvisid seadma kõrgemaks kui isikute õigused. Õigusriigis on võimalik õiguskuulekus ja liiklusohutus tagada õigusriigile omaselt ja see põhimõte peab meid eristama nendest riikides keda me ise õigusriigina ei käsitle.
Avaldub, kodanikuportaal.eu kodulehel: Eesti Politsei Kutseühing, Aare Siir